Seoses külmade ilmadega on mälust välja ujunud mõned inimlikud seigad.
Kui olin mingi 8-9-10 oli isa meremeeste haiglas ja läksime teda vaatama ema ja vennaga, kes oli siis vastavalt 2-4ne. sinna veel saime kuidagi, ehk isegi taksoga. tagasi pidi sõitma trolli ja bussiga. trollipeatuses nägin surnuks külmunud varblase. ema on hiljem väitnud, et nägi tol talvel, kuidas varblane lendas-lendas ja siis kukkus ja oligi surnud. väidetavalt oli siis kohati kuni -40. bussipeatuses surnud varblasi polnud, nagu polnud ka võimalik ennast kuidagi sisse pressida, rahvast oli ikka murdu. ema oli siis 2 suht väikse lapsega. Kollase ikaruse bussijuhil oli esimese ukse yhest poolest tehtud eraldi sissepääs kabiini. ta nägi vist, kuidas meie bussi kuidagi sisse ei saa, ja kutsus meid oma kabiini. päris sheff oli sõita ja suurest aknast vaadata. muidu olid bussiaknad ju tervinisti ära külmunud ja siis sai nende peal näpuga joonistada :) tore inimlik bussijuht oli, aitäh talle, siiani seda seika mäletan :)
ma ei tea, kas oli too sama talv või teine, aga taas oli külm ja taas taksot ei saanud. tavaliselt, kui oli külla minek, läks ise umbes tund aega enne punase ja fedjuninski (praegu paekaare) tn nurga peal passima ja mingi takso ikka sai. aga tookord sisse mitte. et bussiga kesklinna saime aga trolli nr 6 korraga terve pere ei mahtunud. isa pressis meie sisse, ise jäi uut ootama. aga siis. vanades trollides olid esiukse juures kolm esimest istet puuetega inimestele, vanuritele ja lastega emadele. ja üllatus-üllatus, istet pakuti tollal aeg-ajalt, vähemalt minu mäletamist mööda. et siis emale pakuti lapsega istet ja meie kõrval istus üks karkudega mees, habemega ja kootud mütsiga. tal olid pikad küüned - seda sai tähele pandud, kuna tal polnud kindaid käes. aga, nagu sai juba varem märgitud, oli väga külm. mingi aja pärast tekkis trollis veidi rohkem ruumi ja see, et mehel pole kindaid ei käes ega kuskil nähtaval, hakkas vist silma ühele naissõitjale. nimelt enne trollist mahaminekut andis üks tädi (miskipärast tundub mulle, et tal tal oleks justkui olnud ka punutud korv käes) sellele mehele paari väga ilusaid kootud käpikuid. need oli suured mehemõõtu käpikud. äkki ta müüs neid kuskil voi endal olid sellised juhtumisi vms. ma ei mäleta isegi, et ta oleks midagi öelnud. võtke, vms. ei mäleta ka, et see mees oleks ka midagi öelnud. lihtsalt pani talle süllle, aga mitte visates, vaid sellise väikse viivitusega, hoides korras oma käpikuid ulatava käe tema käte peal, v-o kartis, et mees annab neid tagasi vms. veel üks selline inimlik soe moment meenus külmaga seoes. tore tädi :)
kas külmad ilmad teevad meid hoolivamaks?
väike päevakajaline nali ka dlja teh, kto ponimaet :)
Мам, мам, давай ещё раз поиграем!
- Ну, давай. Как коровка делает?
- Мууу!- Как поросёнок делает?
- Хрю-хрю-
А курочка как делает?- Апчхи!
Сборная Санкт-Петербурга (KBH)