Tagasi minevikku

Seoses pühadega on veidi rohkem aega igasugu teistjärgulisteks asjadeks (nagu see blogi-paroodia ikka on minu jaoks), seega paneks kirja mõned asjad, mida sai kogetud viimase kuu ajaga umbes.
Uusim kultuurielamus pärineb 23. detsembri (minu lemmikteatri) Linnateatri etendusest "Päike soojem, taevas sinisem"

. Kunagi olid ajad, kui ma käisin Linnateatris keskmiselt kord kuus. Need ajad said otsa umbes 4 aastat tagasi. Piletite hankimine on eriti keeruliseks tehtud kahjuks. Ometi armastan ma Linnateatrit väga ja tahaks seal tihedamini käia. Nüüd sain aga, tänu ühele väga toredale inimesele.
Soe tükk feat. äratundmise rõõm ja kurbus ja näitlejate suurepärane töö. Eriti riivasid mu hinge (heas mõttes) Aleksander Eelmaa ja Margus Tabor. Plikad - Piret Kalda ja Anne Reemann olid just sellised 7-8aastased tüdrukud, nagu plikad ikka on.
Kõik oli hästi, aga sooviks ma, et eesti vaataja oskaks ja tahaks näitlejaid rohkem tänada (ja kuidas sa näitlejat tänad - ikka tugeva aplausiga). aga eks eesti rahvas selline reserveeritud ole, loodan väga, et näitlejad saavad aru, et tükk meeldis väga, aga inimesed on vaoshoitud. Mina ei ole vaoshoitud enivei, kui tükk meeldib :)
Pildike kah, pilt pärineb Linnateatri kodulehelt www.linnateater.ee. Pildil on Anne Reemann, Margus Tabor ja Piret Kalda, kes on lapsed, kes mängivad kodu. Suur tänu selle tüki eest!

Samal päevas sai raamatupoest osta sellist raamatut, nagu Martin Kala koostatud "Eesti mütoloogiad" - Eestis elavad inimesed kirjutasid siinsest elust ja mitte ainult, nende seas mind küll pole, kuid oma tagasihoidliku panuse olen ka andnud. Nii et kaege palun seda ka :)

Nagu sai KurrMurriga plaanitud, käisime Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo ja ETV tütarlastekoori kontserdil "Imede öö" Vene Kultuurikeskuses. Shishi oli lava luksuslikult ära ehtinud, tõeline silmailu. Rolf Roosalut pole varem laivis kuulnud, nüüd on ta mind täielikult ära võlunud. Kahju, et Eurovissiga tal läks nihusti, aga ega see viimane kord pole. Laulda noormees oskab küll (selles, et Nele-Liis Vaiksoo laulda oskab, ei kahtle vist keegi).
Publik oli õnneks veidi keevalisem, kui teatris, huilgasin ka mina Rolfile vaimustunult, kui ta oli ära esitanud venekeelse ja muusikaliselt väga keerulise loo "Pavlinõ" (Nabokovi sõnad, muide), imekaunis lugu.
Tulime pärast kontserti koju ja kuulasime seda plaati ka veel. Lemmiklugu on endiselt Anneli Pilpaku "Puudutus", koos kooriga kõlab see imepäraselt!


Mungakloostri koori Optina Pustõn kontsert Jaani Kirikus, kaunid meeshääled jõulu eel. Ihukarva püsti ei ajanud, aga see polnud vist ka taotletud :) Pärast kontserti jõudsime veel emmega raamatupoes ära käia, sai 2 Dovlatovit, mida mul ei olenud - Kompromissi ja Tsooni. 2 päevaga olidki mõlemad läbi, Tsoon meeldis rohkem. Tahaks veel uusi raamatuid!

Rock Hotel erapeol, oma tuntud headuses. + mu toredate kolleegide taidlemine, see oli vinge! :D

Koduse filmiõhtu raames sai vaadatud selline indie-film, nagu Expired

. Üksikutest õnnetutest inimestest, (ja sellest, kui jobud mehed olla võivad).

Maarja-Liis Ilus koos kahe toreda kitarristiga, hubane ja mahe õhtu tuli välja. Plaadi sai ka kaasa, mida sai juba palju-palju kordi kuulatud. Paljud laulud on Maarja-Liisi enda kirjutatud, tubli naine. Mitme loo sõnade autor on Andres Agasild, kes on ka ühe laiahaardelise IT-firma juht. Tema autorlsus on mulle küll toredaks üllatuseks, tekstid on sügavad ja laulud on kaunid. Palju õnne!

Whitesnake. Minu rekord - kontserdilt lahkumine pärast esimest laulu. Ok, soojendusbänd sai ka ära kuulatud ja pika vahepausi ajal üks siider ka ära joodud.

Fix-40 juubeliõhtu. Silvi Vrait on TEGIJA! Tore kontsert oli, ehkki mingit isiklikku seost selle bändiga mul polnud.

Vene teatri juubeliõhtu. Vene Teater sai 60, palju õnne, jõudu ja jaksu edaspidiseks. Kolmetunnine ilma pausita programm on aga liiast. Eduard Tomani lauldud Как молоды мы были puudutas küll ka mu kalki hinget :P

Armas Sulev, palju õnne raamatu ilmumise puhul! See on su sõprade jaoks ammendamatu uhkuse allikas. Sulevi lihtsa riimiga, soojad ja südamlikud luuletused ja Anti Kuuse tehtud imeilusad pildid moodustavad koos väga-väga ilusat raamatut "Öö mõte on kuus" (ikka väikse tähega, mitte ei ole öö mõte on Anti Kuus, aga mine tea ka, mida kelle öö mõte on ;)

Gruusiarahvusbalett Suhishvili. Kui see trupp peaks veel Eestisse tulema, minge kindlasti, sest see on elamus! Rahvast oli õnneks täismaja. Viige kindlasti ka lapsi seda vaatama! Venekeelses Postimehes on natuke pilte ka.

Sinna kanti jääb veel PÖFF, kus sai ära vaadatud vaid 2 filmi, Il Divo, mis meeldis kõigile kinokriitikutele ja mulle EI Meeldinud. Ja Bulgaaria film "Maailm on suur ja lunastus luurab nurga taga", mis filmikriitikutele ja teistele filmi(nina)tarkadele ei meeldinud, ja meeldis kohe väga! Soe ja liigutav film. Lihtne. Lihtsad asjad ongi tihtipeale kõige paremad.

Koos Heitiga käisime vaatamas Vene Teatris lasteetendust Jäätunud roos vaatamas ja oli küll tore koos teiste lastega (ja nende vanematega) Näärivana juhendamisel laulu laulda :)

Veel oli siuke Grammydega pärjatud bänd nagu Manhattan Transfer. Meie Noorkuu poiste kontsert paar nädalat enne neid estonia kontserdisaalis oli palju meeleolukam ja vokaalselt poisid palju kehvemad, kui üldse kehvemad ei olnud. MT jõulukava on liftimuusika.

Natukese aja pärast panen ka kirja best of 2008 :)