tunne Eestimaad

25ndal kasutasime võimalust, et olime Tartus ja läksime mõningaid "kinnisvaraobjekte" vaatama. Ja loomulikult jäi fotokas maha.
Oleks tahtnud teha pildi mingist mehest, kes kõndis, jalgratas kõrval, keset tühja lumist valget põldu mingis x-kohas.
Nunnust väikesest puukirikust ühes külas Peipsi ääres, katus sisse vajunud.
Nunnust väiksesest kalmistusest keset seda sama küla.
Külameestest kohaliku poe ees.
Külamehest, kes vedas vana kelguga puit.
Peipsi järvest ja kaluritest, kes on platsis vist iga ilmaga, isegi -16ga.
Vanadest majajäetud taludest ja lindude-loomade jälgedest.

Eestimaa on võrratult ilus. Iga ilmaga.

Majandusime

Eile hilisõhtul/öösel oli ETVs mõtlemapanev dokkaader "Majandusime loojad" - "China blue", USA 2005. Film räägib sellest, mis on niigi üldiselt teada, suurfirmad, nt Levi's, Wal-Mart jt toodavad Hiinas odavalt, Hiinas on jube majanduskasv ja õitseng. Samas ajal on mingites kaugemates provintsides ikka vaikne ja vaene elu. Pärast kooli lõpetamist läheb 17aastane õbluke tüdruk teise provintsi Hiina tekstiilipealinna tööle, et saaks ikka vanemaid aidata jne. Uueks ametiks on teksavabriki niidilõikaja. Tarnijate surve ja kümnete kohalike vabrikute omavaheline konkurents on terav, omanik on endaga väga rahul - endine politseiülem sõidab nüüd mersuga, töötajatest pigistatakse viimast välja.
Tööl on isegi 14aastaseid, elatakse 12kesi toas ühiselamus kohe vabriku territooriumil, sööklasöögi eest võetakse palgast maha, isegi ämbritäie pesuvee eest võetakse pool juaani maha (0,75 eek). Kui tellimusi on palju, valikut ei ole, tuleb teha ületunde, magada saab vahest 1-2 tundi ööpäevas, vahepeal saab välja lipsata linna peale, et juua topsik energiateed (kallatakse otse termosest, maksab ka pool juaani ehk selle noore tüdruku ühe tunni töötasu).
Palka ka õigeaegselt ei maksta. Odav orjamine kokkuvõttes. Omanik kiidab, et meie rahvas on ikka väga töökas. Kui on eriline tempo peal, töötajate "motiveerimiseks" riputatakse koridorides loosugeid a'la kes täna hoolega ei tööta, otsivad homme hoolega tööd.
Kui tuleb kanada delegatsioon külla, kõik on jube hästi, tööinspektsiooni kontrolliks õpetatakse töötajaid valetama. Kõik on lihtne - kui ei taha tööd teha, mul on värava taga soovijaid küll. Hiinas ei saa ju inimesed otsa...

Siinkohal meenus selline asi nagu
Fair Trade
Üks mu sõbranna ignoreerib nt üldlevinuid kohvitootajaid, kuna nood ostavad neilt, kes maksavad ubade korjajatele liiga vähem, ja ostab spetsiaalselt Fair Trade märki kandvat kohvi.

Mis nood levised siin maksavad - no mingi 1000-2000? ja see väike tüdruk saab paarilt natuke rohkemkui 30 senti, et niidid ära lõikab ja teksad ära puhastab ja ära pakib. Sellele läheb pool tundi aega tal. Kas see töö maksabki nii vähe?

Praegust olukorda Hiinas võiks võrrelda värskes nõukogude venes mõnda aega toiminud NEPiga (Новая Экономическая Политика, uus majanduspoliitika), mida võiks omakorda võrrelda kooperatiiviajastuga. Mis toona 20ndates NEPist sai, on teada- vara natsionariseeriti, ärimehed saadeti paremal juhul Siberisse "lund koristama". Vaatame, millega see Hiina majandusime lõpeb.

Veel tahaks öelda, et mulle väga meeldivad ETV animeeritud vaheklipid, mida saab näha ka nende kodukal. Praegu on siin näiteks selline tore bänner nagu "salli teistsuguseid". Komplimendid tegijatele.

P.S. Parklamajas oli väga tore töötaja, kes oma isikliku kompressoriga aitas kummi täis pumbata, suur tänu talle :)

mõisa köis...

Hommikul puutusin kokku üsna tavapärase probleemiga - autokumm oli pooltäis (või pooltühi, kes kuidas vaatab ;)) ja läksin siis Võidujooksu tn statoili. Veel mõned päevad tagasi täiesti töökorras olnud õhupump oli juba katki tehtud. Läksin Smuuli nestesse. Kastis, mille peal oli silt "õhk" oligi vaid õhk, isegi voolikut pole.
Olen üsna kindel, et neid õhuvoolikuid ei tee katki mitte bensukate töötajad. Eelnimet bensukates on see pidev probleem, kord on õhk korras, kord ei ole. Miks inimesed suhtuvad üldkasutatavasse varasse nii pohhuistlikult? Järgmine oled just sina, kes oled selle õhuvooliku katki teinud, tühja kummiga ja vajad abi.
Nt RMK-l on hulk metsaonne, mis on tasuta ja üldkasutatavad. Kui oled metsamatkal käinud ja tahad onnis jalga puhata, alustada tuleb ikka põhjalikust koristamisest, kui suudad okserefleksi tagasi hoida - enamjaolt ei leia vahvad grüünes pidutsejad endas jõudu et taarat-mahlapakke-salatikarpe prügikasti toimetada.
Jalutades Lahemaa pargis näeb, kuidas siin-seal vedelevad õllepudelid ja suitsupakid.Ma ei ole selline nii-nii roheline, kes sõidab ainult rattaga ja sööb ainult mahetooteid, kuid mingi elementaarne austus keskkonna ja teiste inimeste vastu võiks ikka olla.
Näitena võiks tuua soomet. Mingis x-kohas x-väikesaarel ootavad (sise)turisti puud, kirves, tarvikud grillimiseks, keegi on eelmisest korrast oma spinningu jätnud jne, kõik on puhas ja korras, keegi ei varasta midagi, ei loobi prahti suvaliselt.
Mis muud, kui lohutada ennast mõttega, et ehk 20a pärast jõuame soomele järele ja tunda uhkust selle üle, et meil on siiski parem ja puhtam, kui "kuskil mujal idaplokis".

töö vaatega tühjale majale

Minu toast avaneb väga pime "miljunivaade" ehitatavale kontorihoonele. Lugesin kadedusega Arterist lugu kodust, kust avaneb vaade teistele kodudele, ühes on nunnu homopaar, teises nunnu eakam paar. Mul siin ei mingeid nunnusid paare ega nunnusid kontoriinimesi vaadata. Üks korrus minu vaateväljast kõrgemal on küll mingi elu (toalilled ja valgus) tekkinud, kui inimesi ei paista olevat.Lisaks tühjale korrusele näen veel ühte kontorihoonet ja riba taevast.
Päeval oli aga täitsa mõnus, sadas kerget lund ja tuli meelde üks luuletus, mis väga vabas tõlkes tähendab, et kaks inimest vaatavad loiku, üks näeb sogast vett, teine aga selles peegelduvaid pilvi.
Lumesadu oli nii ilus, et kõle kontorihoone oli tolleks hetkeks unustatud.
Jään põnevusega ootama, mis naabrid tekkivad siis 5 meetri kaugusele. Loodevasti nunnud.

Presidendipäev

Tänase päeva olulisim sündmus (haigevoodist vaadatuna) on vaieldamatult presidendi otsus jätta keelatus rajatiste seadus väljakuulutamata. Ei hakka siinkohal kommenteerima ei sedust, ega presidendi otsust, küll tahaks tähelepanu pöörata kommentaaridele, mis ilmusid nii eesti- kui ka venekeelsesse PM Online'i.

See, et enamik venekeelseid kommentaare olid lakoolised "spasibo" ja "molodets" ei üllatanudki.

Eestikeelses kommentaarikeskus läksid arvamused pooleks - ühed tunnevad rahulolu, teised aga süüdistavad venemaale allaandmises. Mõned näited:

"Ma olen küll täiesti vastu sellele pronksnokule seal tõnismäel kuid see ei tähenda veel, et me peaksime selle eemaldamiseks põhiseadust rikkuma. Mul on hea meel, et President seda libedat teed mööda ei läinud ning usun, et leitakse lõpuks ka mõistlikumaid viise selle probleemi lahendamiseks!"

"Tubli. President käitus riigimehelikult."

"Minu siiras lugupidamine Presidendile!"

"Mõneti nagu arusaadav, aga alandav igaljuhul, oi seda Moskva kahjurõõmu, oi seda notshnoi dozori pidu praegu! Meele teeb mõruks. Ükskõik kuidas, aga ka 15 aastat hiljem kusevad venelased meile pähe."

"Tubli, hr. president. Häbi, riigikogujad. Ei ole midagi vastikumat, kui teha Eesti riiki maailma silmis lolliks sisepoliitiliste kalkulatsioonide huvides."

Selle viimase ütlusega olen isegi nõus.

Väike suur blogimaailm ehk kuidas ma blogimaailma eliidiga tuttav olen :)

Viimases Arteris on lugu kolmest naisest, kes mingil põhjusel blogi peavad ja kelle blogid on väga popid. Suur oli üllatus, et loo lõpus olevat tabelist "Naiste TOP 10" leidsin nelja tuttava naisisiku blogi (keegi neist polnud eelnimet loo kangelannad), läheduseaste varjeerub maksimumpunktideni. Ojee, tunnen Eesti naisblogimaailma koorekihti - äge. Tervitan, tüdrukud! ;)
Ehkki, ütlen ausalt, mulle ei meeldi väga see jaotamine mees-naine ka bloginduses. See ei ole ju sport, kus on tõesti nii, et mees jookseb ehk kiiremini ja viskab oda kaugemini, kuna see on suuresti mitte 2 kõrva vahel, vaid musklimassis kinni, andku austatud sportlased mulle andeks.
Jään igatahes ootama lugu blogimeeste TOP 10 koos võrdlusega, kas on nende blogid naiste omadest klikitavamad.
Ja kindlasti on selle loo boonuseks ka see, et see ajendas mind oma passwordi süsteemilt küsida ja siia sisse logida :)
Mina võõraste inimeste bloge ei loe, kuidagi pole harjumust tekkinud.