pühapäev, november 30, 2008

Kohustuslik kuulamine kõigile house'i sõpradele!!!!

http://www.soultounite.com/

Seda peab kuulama!!!!!!!

laupäev, november 29, 2008

EV90

Eile sai siis veel kultuuri manustatud. Ma ei ole Peeter Jalaka fänn ja mul ei olnud saalis kõige parem koht, kus seda kõik saalis toimuvat vaadelda (algul olin põrandal, siis kolisin rõdule). Mingi häppenging oli. (Eliidist, khm-khm) külalisi pidi vist muusikaline installatsioon "Lihtsad asjad" šokeerima ja mõtlema. aga kui kunsti tehakse, et näidata nimme, et tehakse kunsti, no sorri, ei eruta. Ehkki justkui pidi erutama, näitlejad tulid külaliste juurde igasugu küsimustega jne. Noh performance. Oleks saanud sama hästi meid heeringatega loopima.
Trummid olid ägedad ja eriti äge oli koori osalemine. RAM (Riiklik Akadeemiline Meeskoor) paiknes rõdul ja eriti alt kuulates oli väga efektne. aga mulle meeldibki koorilaul tegelikult. Kui installatsioon sai läbi, siis esitas RAM veel Tormise "Jäta päike paistma", Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" ja Urmas Sisaski uhiuue teose "Loits Eestile". Kuniks koor laulis, kuvati neljale ekraanile kõike, mis juubeliaasta raames toimunud oli (punk-laulupidu, öölaulupidu, monumentide avamine jne).
Armsat n-ö meeleolumuusikat esitasid pärast Marvi Vallaste ja Siim Aimla kvartett (nt kõige aegade hitt Mis värvi on armastus?)
Kristi ja Liisu nägemine toimunust on siin

esmaspäev, november 24, 2008

Ei-ei-ei!/Jaa-jaa-jaa!

Väkk, sai Daškova 2-osaline Zolotoi pesok siis lõpetatud. Targemaks või paremaks inimeseks seda lugedes ei saa, samuti ei saa ma öelda, et aeg oleks lõbusalt sisustatud. Põnev ka polnud (ehkki peaks see olema üks kohuslikke krimkade koostisosi).
never again, ütleks ma. Nüüd on ühe tuttava kaudu kätte jõunud Dunja Smirnova raamat "Moroz", mis koosneb u alates 1996. aastast erinevatest venemaa lehtedes avaldatud arvamuslugudest/esseedest, venemaast, venelastest, minevikust, majanduskriisidest ja tulevikuvõimalustest. Ei hakka üle kiitma, aga meenutab heas mõttes Zoštšenko följetone
eelmise sajandi algusest. Lahe raamat, naersin paljudes kohtades siiralt ja kõva häälega, samas on asi üsna tõsine.


Veel natuke kultuurist. Üks väga sümpaatne firma ShiShi (Taivo Piller, Mart Haber) tähistas eelmisel reedel oma 10. sünnipäeva ja selle puhul lasi välja Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo ja ETV tütarlastekoor ühisplaadi jõululauludega. Plaat ise on väga ilus ja laulud on väga ilusad. Minu erilised lemmikud on 2 viimast lugu. Lauljad esinevad detsembris mitmes kohas kavaga "Imede öö", et võiks isegi minna kuulama laivi et täismahus jõulutunnet saada :) Seda võiks teha koos Kurrmurriga nt, mis arvad, kui sa Eestisse tuled ;) Ajad on siin

.

kolmapäev, november 19, 2008

Krimka

Hiljaaegu väisas Eestit päris kuulus vene kirjanik Polina Daškova. Meie enda ajalehes oli selle kohta lugu

, mis väitis, et nii halb kirjanik, olgugu, et krimkasid treib, ei pidanud olema.
Meie toimetuses on justkui iseesenest tekkinud kapp tasku-suuruste krimiraamatutega ja sealt sai siis leitud selline teos nagu Золотой песок (2 köidet). Tegevus toimub vist 1990ndates, venemaal, usulahk, korruptsioon jms, peategelaseks on mingi kirjanik.
Loen veel natuke, aga hetkel on küll tunne, et ajaraisk on.
Aut/Out jäi kahjuks pooleli, raamat oli teise inimese laenatud raamatukogust, pidin selle kähku tagastama.
Tahaks midagi head ja lohutavat lugeda, nt Dovlatovit. Eelmine nädal saime grupp seltsimeestega kokku ja oli küll sündantsoojendav kuulda, et see meeldib teistele inimestele, väärt kirjanik, nagu ta on.
Täna katsun minna vene teatrisse Fine5 ja subboteja ühisetendusele "Räägime", Vene teatris kl 7 õhtul, sissepääs tasuta. Kolleeg käis pühapäeval venekeelset versiooni vaatamas ja talle meeldis küll. Venekeelne lugu toimunust on
siin

.

reede, november 07, 2008

natuke kultuuri

olen viimasel ajal üllatavalt kultuurne olnud, koguaeg toimub midagi ja see on ka hea põhjuks, miks kellegiga kokku saada (kasvõi oma emmega) ja siis pärast ka tassike teed kohvikus juua.
olen saanud tänu Sõltumatu Tantsu Ühenduse

lahkusele ära vaadata päris mitu head etendust, tänane - Faasid meeldis väga, kaasaaegne tants on põnev! Eriti, kui selles teevad kaasa kaks viiulit, vioola ja tsello!
KUMU auditooriumis on sellised üritused suhteliselt tihti ja kel huvi on, soovitan tšekata. (veel sai seal samas tantsuteatri ZICK Dmitri Harchenko Hoffman-Promenade

vaadatud ja tantsivaid jaapani sportlasi imetletud).
Portugali filminädala raames sai Sõpruses Odete nimelist filmi vaadatud, filmis on oma võlu olemas (tüdruk jäetakse maha, sest ta tahab last, tema mõtleb endale välja, et on rase naabrinaise gay's hukkunud pojast ja siis selgub, et ta on lihtsalt kõht kinni, film lõpeb sellega, et tüdruk meesteriietes seksib hukkunud poisi boyfrendiga), kui film on liiga pikaks venitatud. Lühifilmina mõjunuks ehk paremini.

Eelmisel nädalal käisin Scoprionsi(läksime poole pealt ära) ja vene lauluime Nikolai Baskovi kontserdil (istusime lõpuni ära, aga oli jube haltuura). Kirkorov laulab küll 50% fonogrammiga, aga oskab ta vähemalt publiku meelt lahutada.

Kui veel 1 nädal tagasi kerida, siis okt 20.-25. möödus eesti muusika tähe all - esmaspäev - Rock Hoteli juubelikontsert vene teatris, neljap Noorkuu Estonias ja pühapäev Jaak Joala laulude kontsert linnahallis. 1) super, Ivo Linna & band on nagu hea vein, 2) tublid poisid, aga üritasid labast nalja visata (noorkuu siis), 3) kahju, et ühtegi joala venekeelset laulu polnud, laulud olid ju head. Viimase laulu ajal oli näha, kes jooksis järgmist haltuurat tegema - Gerli Padar (ok, pole päris haltuura, Tantsud tähtedega) ja nii öelda superstaarid, esimese ja teise hooaja võitjad. Praeguse seisuga on eestis superstaare ikka 2 - veski ja kerli kõiv, ok kerli mitte veel nii super, aga tubli. Ja Õunpuu - ootan põnevusega uut filmi, meil venekeelses postimehes on homme, st reedel suur lugu uuest filmist.
Filmitegijad otsivad, muide, rahvast massistseenidesse, lugege siis homme venekeelset Postimeest, kes kinno tahab :)

pühapäev, november 02, 2008

Nimekiri

Paneks ka mõned raamatud ka kirja, muidu ei ole pärast meeles (100% heade raamatute puhul pole seda karta, aga ei ole kõik raamatud ikka sellised, et elu lõpuni mäletad) Küsimus neile 5 inimesele, kes seda loevad - milliseid raamatuid mäletate tõenäoliselt elu lõpuni (heas või halvas mõttes?) :)
Kõik raamatud kirja ei saa, sest mõned on sõprade käes lugemisel.
Ljudmilla Ulitskaja Истории про зверей и людей; Сонечка, Viktoria Tokareva Нам нужно общение (see raamat aitas mul üle elada Kopenhagen-Washington lendu, üsna tüütu on 8-9 tundi ühel kohal istuda ja mitte midagi teha ja selles raamatus parim on Террор любовью), Jelena Skulskaja "Любовь и другие рассказы о любви", Dina Rubina "Камера наезжает" (super), Aleksei Varlamov "Aleksei Tolskoi" (huvitav oli lugeda, kuidas vene boheem elanud oli, kuid igavalt kirjutatud), Vladimir Sorokin "сахарный кремль".
Pooleli on jaapani Kirino "aut" ja Meilhasi/Melehhovi "Punane Sion" (autori autogrammiga! :P)
Nagu näha on, olen sukeldunud vene teemasse. Olen ära vaadanud mõned head vene filmid ka 12, Прогулка (miinumum montaaži, mmmm) , Ниоткуда с любовью или Веселые похороны (Abdulovi viimaseid töid kinos, mängib vähki surevat meest, nii tal endalgi elutee lõppeski). Sügisball meeldis ka, tunduvalt rohkem, kui nt film Edit Piafist.
Nüüd ootan väga, millal saab valmis üks uus tudengifilm!!!!

korraks tagasi

pea 11 kuud on viimasest postitusest möödas. peaks nentima, et sel jaanipäeval lõppenud projekt - lugeda 30 raamatut, mis ei ole mulle erialaselt otseselt vajalikud elik ilukirjandus ja muu taoline - oli igati edukas.
ülikooli ajal pealesunnitud lugemine (kord pidi 2 kuuga 55 (!) raamatut läbi lugema) oli mind armastatud tegevuse (mida lugemine minu jaoks tegelikult on) eemale tõrjunud.
ja nüüd oleme teine teist uuesti leidnud. Lugemine on taas minu elu loomulik osa ja olen selle üle väga rõõmus.
Olen enda jaoks avastanud Dina Rubina, kindlasti on ta tähelepanuväärne autor, ei ole mulle nii südamelähedane, nagu Dovlatov, aga ikkagi, väga oma juba. Olen ette võtnud hunniku Ulitskajat ja Tokarevat, Kuninit, Meilhasi ja Sorokinit (on ikka kompott), tänu ja rõõmuga läbi lugenud uut Jelena Skulskaja "Ljubov" ja tundnud rõõmu tõlkimata venekeelsest sõnast.
Minuga ei pea enam sõlmima kihlvedusid, et ma loeks ja see on põhiline.